enter poetry

lehvi

muistseid

mälestusi

kalevite

kuulutusi
kalmukünkast

kerkimaie
udu-aurust

paisumaie
hämarikust

ärkamaie
kanarbikust

kasvamaie
samblasoosta

suitsemaie
kus

need

varjud

vaikusella
pikad

piinad

peitusella
kurnatused

kaane

alla
põrmu

põues

põõnutavad
uku

hõlmassa

uinuvad
maarja

rüpessa

magavad!
päike

neid

ei

paistemaie
kägu

kuldne

kukkumaie
pesilindu

pettemaie
enam

pääse

mätta

alla
kuu

aga

kumab

kõrge′elta
tähte

silmad

taeva

servast
valgust

varjuvalvajalle
kuma

kujukudujalle
kes

neid

rahurüüdidesse
varjuvaipaje

mähivad

-
kooljate

koja

katavad
magajaida

matavad
tuleb

hoogsalt

tuuletuhin
kostab

kaugelt

laintekohin:
toogu

tulles

tervisida
kuulutagu

kallimaida
unustusse

uinund

asju
mõttest

läinud

mälestusi
mis

ehk

ehavalgel

välgub
videviku

vilul

vilgub
keerleb

kaste

kerkimisel
hüpleb

udu

hõlma

alla:
seal

need

vaimuäbarikud
hämarasse

ärka′avad
sagarasse

seltsinevad
parves

eha

palistusel
ööde

vilul

õilmekarva
mälestusi

mängitavad
kuldast

kuuldu

keerutavad
vaata

mängi

vennikene
näe

sa

keerdu

neitsikene
nõua

sõudeid

sõbrakene
sõnasõudeid

laulikulle
mis

kui

koidul

kiirustelles
päeva

piiril

pilutatud
usin

unenägu

kaob;
lõokene

lõõritelles
künnilindu

lõksatelles
kulla

kägu

kukutelles
öö

ja

õnned

metsa

viib
kiirest

kaovad

meie

päevad
tuhatnelja

elu

tunnid
ruttes

kalmu

küngastelle
lendes

rahulepikusse
kolletava

kooljasängi
kaduval

ei

kodupaika
rändajal

ei

rahurüngast
põrmupõlvesta

pärida
tuuletuhin

tuiskas

vile
laane

ladvul

laulemaie
piki

puida

puhumaie
mööda

metsi

möirgamaie;
sundis

suvel

sõudevaida
lehekesi

lehvimaie
käskis

kaske

kahiseda
haava

lehti

argelikult
vargaküüsil

vabiseda
röövli

kohkel

kabiseda
õhu

helid

õrnad

hääled
panid

parmu

põrisema
pihulase

pirisema
verevenna

virisema
sitika

sirisemaie
liblik

üksi

lustilindu
tallab

tuulta

salamahti
kõiges

kuuleb

targa

kõrva
mõisteliku

õrna

meeli
lustilugu

leinanuttu
kiusatuse

kiljatusi
kuuleb

kõiges

muistset

kõnet
märkab

muistseid

mõistatusi
salasõna

sõlmitusi
rõõm

ja

mure

kaksikvennad
kaksiklapsed

looduskojas
kõnnivad

käsi

käessa
rändavad

sammu

sammussa;
ü

k

s

neid

isa

sünnitanud
ema

ü

k

s

neid

imetanud
ü

h

e

s

kätkis

kiigutanud
ehapuna

kena

palgeid
pilverünkad

palistavad
palistavad

kullakarva
silitavad

siidinarma:
poeg

kas

tunned

pilve

põues
sala

peitelikku

sisu?
pikse

välgud

müristused
rabisevad

raheterad
lume

paksud

puistatused
äikese

ähvardused
magasivad

pilve

rüpes
petteliku

põue

peidus
kas

sa

tunned

kulmukastet
langevada

laugevetta?
rõõmu

silmapilgu

ilu
viletsuse

õhtuvilu
silmapisar

sigitamas
kulmukaste

kosutamas
kerkib

süda

kõrgemalle
murrab

mure

meelekesta:
varmalt

veereb

silmavesi
kiirest

kukub

kulmukaste
tõusu

langust

tähendama
laulik

luues

lugusida
veerevaida

värssisida
võtab

pihu

võltsivallast
tüki

teise

tõsitalust
kolmandama

kuulukülast
laenab

lisa

meelelaekast
mõttemõisa

magasista
näitab

kuju

kulla

nägu
kõne

kaunis

tõekarva
tõekarva

tarka

arvu
siis

on

laulik

osav

looja
laitemata

sõnaseadja
kuulin

mardust

kiljatamas
laane

nurgas

nuttemassa
metsa

kaisus

kaebamassa
mis

ta

kisa

kihutanud
nutuhäälta

äratanud
kaebamista

kasvatanud
ohkamista

oimutanud?
mardus

leinab

langu

verda
langu

verda

häda

härda
piinatuse

pisaraida
kurnatuse

kustutusi:
mis

on

taevas

tarretanud
pilvi

pilul

palistanud
ohukate

katab

kaugelt
murevaipa

matab

musta
peidab

pilve

pimedasse
lauliku

päevaterada
vaimuvarjud

udupilves
kaste

hõlma

kergitusel
argsel

sammul

astudessa
näitvad

verist

võitlemist
mässamiste

mõõgamängi
tapja

tapperi

tantsisid
sõjaaegse

surma

suitsu
näljapõlve

närtsimisi
katku

kurnatuse

jälgi
toovad

kurbi

teadusida
ohupäevist

ohkamisi
piinatuse

pisaraida
isamaa

ilu

hoieldes
võõraste

vastu

võideldes
varisesid

vaprad

vallad
kolletasid

kihelkonnad
muistse

põlve

mulla

alla
nende

piina

pigistused
nende

vaeva

väsimused
muistsed

kallid

mälestused
kostku

meile

kustumata!
taevas

vanataadi

talus
taaralaste

targas

seltsis
istusivad

kanged

mehed
võõrsil

vahvad

võidumehed
tulepaistel

pajatelles
ennemuistseid

ilmumisi
kalevipoeg

kangelane
kuulus

meesi

kuninglikku
istus

nende

keske′ella
kuulas

käsipõsekilla
laulikute

lugusida
kandlelööja

kiitusida
miska

tema

tegusida
jumekaida

juhtumisi
ilmas

ilmund

imesida
tugevaida

toimetusi
mis

ta

elupõlves

teinud
enne

surma

sobitanud

-
mahajäänud

jälgi

mööda
järeljäänud

riisme

rajal
tulepaistel

pajatati
kuldakeelil

kuulutati
küll

saan

sõnu

seadlemaie
kuldalõnga

ketramaie
hõbeheideid

korrutama
vaskivärtnaid

veeretama
kui

hakkan

kuuldusid

kuduma
nägusida

näitamaie
tegusida

tunnistama
lugusida

lahutama
vaata!

laanes

puie

peidus
puie

peidus

põõsa

varjus
lepa

leinahõlma

alla
kurbuskase

katte

alla
seisab

seitse

kalmuküngast
seitse

sammeldanud

sängi

-
seitse

küngast

servad

lagund

-
kel

ei

kasva

kohendajat
sõbralikku

seadijada
valvsail

silmil

vahtisida
õrnal

armul

kaitsejaida
üks

on

sängi

hädaohtu
teine

sängi

orjakütkes
kolmas

sängi

sõjakurnas
neljas

sängi

näljapiinas
viies

sängi

viletspõlves
kuues

sängi

katkusurmas
seitsmes

taudi

tappesängi
see′

p

see

eesti

muistne

põli
enne

meie

päevasida
juhtud

õnne

juhatusel
haldijate

häälitsusel
mardus′

kutse

meelitusel
sina

seitsme

künka

juurde
sammeldanud

sängidelle:
istuta

poeg

isa

iluks
isa

iluks

põõsakene
ema

iluks

õnnelille
orjavitsa

õele

iluks
visnapuuda

venna

iluks
toomingas

tuttava

õnneks!
tipi

taimed

targal

kombel
pista

juured

mulla

põue
sibli

hästi

sügavalle
et

nad

kaunist

kasvamaie
õigel

ajal

õitsemaie
läheksid

rüngaste

rõõmuks
uinusängidelle

iluks
murupinnale

toeksi
magajate

mälestuseks!
mis

seal

uinub

muru

hõlmas
vaikses

põrmu

rüpes

puhkab?
muru

hõlma

mulla

rüppe
põrmu

põue

peitevasse
maeti

meie

mälestused
muistse

põlve

pärandused
muistse

õnne

õilmekesed
muistse

sõna

sünnitused
muistse

laulu

lunastused
aja

emalikus

kaisus
varjab

unustuse

vaipa
katab

kavaluse

kuube
sõgedate

sõnasõba:
mis

seal

katkud

kooletanud
piinapihid

pigistanud
möllav

mõõka

magatanud
surmasängi

suigutanud
udu

hõlma

uinutanud
ükskord

kui

ma

noor

veel

olin
noor

veel

olin

norgus

seisin
kergel

jalal

karjas

käisin
vainul

kurni

veeretasin
külakiigel

õõtsutasin
uinusin

ma

une

ikkes
õitseliste

tule

paistel
põõsa

varjul

puhkamaie
jaanilinna

ligidalle
vaat!

mis

imelikud

ilud
kogemata

kuldsed

kujud
ärkasivad

unenäoksi
suikuvalle

silma

ette
vaimu

vaateväravaile:
vaprad

mehed

vanad

targad
lustilised

laululoojad
kulla

kandle

kõlksutajad
kenad

käharpeaga

piigad
kargasivad

kesköö

pidul
kalmukünkaist

kõpsatelles
udu

varjus

hüppamaie;
astusivad

argsel

sammul
argsel

sammul

kergel

kannal
libisedes

ligemalle
tähendasid

salatähil
pilgutasid

silmapilul:
uinuta

meid

magamaie!
uinuge

unustud

loomad
puhake

kolletand

kujud!
uinuge

kuldasta

unda

kuni

teid

paremal

päeval
kenama

hommiku

koitu
taara

toas

äratab

uuest!
noored

mehed

meeste

pojad
viru-

ja

järvamaa

võsud
harju

armsamad

õed
pärnu

paremad

piigad
lääne

lähemad

langud
kuulge

oh

kuulge

mu

kõnet!
kaugema

päevade

kujud
varema

aegade

varjud
endine

õnni

ja

ilu
muistene

kurbus

ja

mure
muistene

kuldane

kõne
muistene

lauliku

lugu
meelta

minul

mõlgutamas
palgeida

paisutamas
kuulge

juttusid

jumekaid
kalevite

kuulutusi
alevite

avaldusi
olevite

ilmutusi
sulevite

sünnitusi
mis

mulle

puistand

pihlakasta
tulnud

teised

toomingasta
taara

tamme

tüvikusta
vanasti

sõlmitud

sõnasta
vanasti

juurdunud

jutusta
vanemuinese

vöösta
juta

hiuksesalkudesta!
mis

sealt

riismeid

riisusin
jälilt

kokku

koristasin

-
laululõngaksi

ketrasin
lõuendiksi

lõksutasin
kalevi

kangaksi

kudusin